INFRAHELI
Mis on infraheli ja kuskohast see pärineb?
Kas see on tervisele ohtlik?
Kas peaks end infraheli eest kaitsma?
Arutelu nähtamatust mõjust tervisele toob paratamatult kaasa väärarusaamu.
Keerulise teema infovoos on raske eristada teaduspõhist fakti ja eksitavat infot.
Infraheli.info on veebileht teaduspõhisele teabele infrahelist ja selle võimalikest mõjudest.
Lehe eesmärk on anda Eesti inimesele vettpidavad argumendid omaenda arvamuse kujundamiseks tuuleparkide ja infraheli kohta.
Siia lehele oleme kogunud kõige olulisema info infraheli kohta, tuginedes tõenduspõhisele teadusele.
HELI
Heli on õhus leviv lainetus ehk mehaaniline võnkumine. Heli saab kirjeldada selle võnkumise sagedusega (helikõrgus) ja helilaine kõrguse ehk amplituudiga (helivaljus).
- Inimese kõrvakuulmine suudab eristada helisid sagedustel alates 20 hertsi (lühendina Hz) kuni 20 000 Hz (ehk 20 kHz). Vananedes kaovad esimesena kõige kõrgemad helid – tekib ülemise kuulmisläve langus 17 kHz või isegi 15 kHz ja madalamale tasemele.
- Helid, mis on alla 20 hertsi ehk inimese kõrvale kuulmatult madalad helid nimetatakse infrahelideks.
- Vastupidi liiga kõrged helid (üle 20 kHz) nimetatakse ultrahelideks.
HELIVALJUS
Lisaks helisagedusele on oluline tegur ka selle valjus.
Helilainest võib mõelda ka kui lainest vees – lainetus võib olla kõrgem või madalam, tihedam või hõredam. Mida tihedam on helilaine, seda kõrgem on heli. Mida kõrgem on helilaine, seda valjem on heli. Helivaljust mõõdetakse detsibellides (dB).
Rääkides heli mõjust inimese tervisele, on oluline silmas pidada, et kahjulik mõju on mitte liiga madalal või liiga kõrgel helil, vaid liiga valjul helil.
Näiteks keskmine naisehääl jääb vahemikku 165-255 Hz ja on tavaliselt 60-70 dB vali. Täiest kõrist karjudes on inimene võimeline mõne hetke jooksul ka üle 90 dB heli tekitama. Kuid sellega pole võimalik teise inimese tervist kahjustada. Kui aga suurel kontserdil seista 120 dB valjude kõlarite kõrval, võib 165-255 Hz heliga tekkida püsiv kuulmiskaotus.
Kui vali heli on inimesele kahjulik?
- 110–120 dB vali heli võib põhjustada kohese kuulmiskao;
- Kuulmiskaotus võib tekkida siis, kui 90 dB ja valjemaid helisid taluda ilma kuulmiskaitseta mõne tunni jooksul;
- Pikaajaline heli 85 dB tasemel võib kahjustada kuulmist.
📌 Viited ja täiendav lugemine:
ERR.Novaator: Lehepuhurite “muusika” ehk kuidas saada aru, et mingi heli on ohtlik?
INFRAHELI
Infraheli ümbritseb meid kõikjal. See on madalasageduslik heli, mida inimese kõrv ei kuule, kuid mida võib tajuda vibratsioonina.
Infraheli allikaid leidub nii looduses kui ka tehiskeskkonnas ehk inimtegevuse tagajärjel. Looduslikud allikad hõlmavad tuule liikumist üle, virmalisi, merekohinat, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja äikese ajal tekkivat kõuekõma. Inimtegevusest põhjustatud infraheli tekib näiteks suurte mootorite (laevad, lennukid), lõhkamistööde, kaevanduste plahvatuste ning tööstusseadmete ja elektrimootorite töös.
Igapäevaelus võib infraheli esineda ka liiklusmürana, pesumasina tsentrifuugi või tormimüra kujul. Aga ka mitme Eesti kiriku oreli madalamad noodid tekitavad infraheli. Kuigi me seda teadlikult ei kuule, võib valjemat infraheli teatud juhul tajuda näiteks kerge vibratsioonina.
📌 Viited ja täiendav lugemine:
- Sciencedirect: What is infrasound?
KAS INFRAHELI ON OHTLIK?
Infraheli võib mõjuda tervisele kahjulikult, kui see on väga vali. Uuringud on näidanud, et infraheli võib põhjustada väsimust, iiveldust, unisust, hirmu või ärevust. Samuti võib infraheli mõjutada inimese reaktsioonikiirust ning tasakaalu. Miks see nii on? Inimese siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne) võnguvad sagedustega 3–12 Hz ning samal sagedusel väga vali heli hakkab nende organite tööd häirima.
Siiski ei kujuta madala tasemega infraheli ohtu – vastasel juhul tunneksime samu sümptomeid iga kord, kui seisame tugeva tuule käes, mere ääres või kuulame kirikus orelimuusikat. Uuringud viitavad, et terviseriskid tekivad infraheliga alates 100 dB.
Eestis on infraheli piirnormiks kehtestatud 85 dB, mis kehtib elamutes, puhkealadel, õpperuumides ja teistes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega.
📌 Viited ja täiendav lugemine:
- Terviseameti leht: Ultra- ja infraheli
ELEKTRITUULIKUD JA INFRAHELI
Senised teadusuuringud ei ole leidnud tõendeid, et korrektselt paigaldatud ja hooldatud tuulikute infraheli kahjustaks inimese tervist. Kõige esimesed tuulegeneraatorid paigaldati Lääneriikides elumajadest vaid sadakonna kuni paarisaja meetri kaugusele. Nii lähedalt on teadusuuringud tuvastanud infraheli kahjulikku mõju. Kuid tänapäevaste standardite järgi jäävad tuulikud kodudest palju kaugemale.
Näiteks Soomes läbi viidud uuringus analüüsiti tuulikute infraheli mõju inimeste tervisele ning leiti, et tuulikute tekitatud infraheli ei põhjusta füüsilisi sümptomeid. Uuringus toodi välja, et teatud sümptomid on pigem seotud psühholoogiliste teguritega, nagu individuaalne tundlikkus või negatiivne suhtumine tuulikutesse, mitte aga infraheli endaga.
Eestis kehtivad normid, mis reguleerivad tuulikute müra taset, sealhulgas infraheli. Tuuleparkide planeerimisel tehakse põhjalikud müramudelite arvutused, et hinnata müra tegelikku mõju ning vajadusel kohandatakse tuulikute paigutust, kõrgust või töörežiimi, et tagada normidele vastav müratase.
Kokkuvõttes näitavad senised uuringud, et tuulikute tekitatud infraheli ei kujuta endast ohtu inimese tervisele, eriti kui järgitakse kehtivaid müranorme ja planeerimisjuhiseid.
📌 Viited ja täiendav lugemine:
- Terviseameti leht: Tuuleparkide mõju inimese tervisele
- Soomes läbiviidud uuring: Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines
Tuulepargi kasu kohalikele
Milline on tuulepargi kasu omavalitsusele? Kes parandab ehitusega kannatanud sõiduteed? Kas tuuleparke rajades võetakse kohaliku kogukonna vajadusi kuulda? Kas elekter läheb odavamaks?
Tuulepargi arendajatel ei ole üheselt mõistetavat kohustust kohalikele pakkuda soodutusi. Aga kohalikul kogukonnal tuleb olla tark ja enda õiguste eest siesta. Osa arendajaid pakub kohalikele tuulepargi rajamisel kuni 70% odavamat elektrit.
📌 Loe lähemalt siit:
